Täna varahommikul, silmad veel kinni, tundsin et on aeg mõned sõnad ritta seada. Mõned märkamised on juba pikemat aega väljendust otsinud. Sõnu leida polegi lihtne. Sõnad on konkreetsed ja vormilised, sisu ja tunnetus nende taga, igaühe jaoks erinev. Segadust ei tahaks juurde tekitada, seda on niigi piisavalt. Ootustega on just niisamuti. Parem kui neid poleks.
See, mida ma sõnadesse püüan valada, tegelikult avaldub Kõiges.Millise osaga keegi sellest Kõigest suhestub, mida märkab ja kogeb, on väga individuaalne. Millele on keskendunud sinu teadvus, seda sa märkad, koged ja lood. Kaljukitse märgiga on seotud alati ajalises mõttes kaks algust, mis aastast-aastasse korduvad. Talvine pööripäev ja kalendriaasta algus. Esimene neist on pööre sügavate rütmide, valguse ja pimeduse, päeva ja öö vaheldumises. See on sisemisel tasandil valguse läbimurre. Väljas on endiselt päev lühike, öö pikk…aga protsess on käivitunud. Valgus hakkab kasvama. Teine, kalendriaasta algus, on seotud pigem inimrassi kollektiivse häälestumisega uutele algustele. Tõusulaine, mis algab idast “kuupäevarajast” ja liigub läände. Vaimustus, rõõm, pidu…midagi väga inimlikku. On veel kolmaski algus. Kuuloomine Veevalaja märgis. Hiina kalendri uus aasta. Häälestumine ajastu rütmidele, Päikese/Kuu kokkusaamisest tekkinud uutele rütmidele, Veevalaja energiates. Võime tajuda, kas mõni neist algustest meid üleüldse kõnetab, ja kui, siis nimelt milline? Oleme suuremal või vähemal määral seotud kollektiivsete rütmidega ja sellise seotuse ulatus on meie valik. Vaba ja mänguline või siis teadvustamata. Me ise seome end raamide ja reeglitega, kohustuste ja sageli oma aja ära elanud traditsioonidega. Kuuluda kuhugi ja olla samas vaba oma maailmanägemise, kogemise jagamisel, on Veevalaja ajastu kingitus... Et see, mis on minus, saaks osaks sinust ja see, mis on sinus, saaks osaks minust. Vabad valikud, unikaalsus, enesetadlikkus ja eneseväärtustamine, teatud häälestuse ja sageduse valimine, globaalsus, mitmeplaanilisus ja fookuse hoidmine saab oluliseks. Jagada seda, mis ainult läbi sinu saab ilmneda, kartmata olla just selline, nagu oled. Eelmise ajastu hirmu varjud on aga veel kõikjal. Usun, et saabuv aasta toob läbimurde vormi ja vaimu seoste kohta ka teaduses. Sest lisaks varjutuste teljele Vähi/Kaljukitse joonel, siseneb kevadel ka Uraan Sõnni märki, mis lubab suurt läbimurret selles vallas. Me kõik oleme osalejad nendes suurtes muutustes. Kogejad, loojad ja jagajad. Kalasabaga Kaljukits. Kõigi kolme alguse sünnihetkes on erakordne sarnasus. Kesktaevas, ehk selle ajas lahtirulluva protsessi eesmärk on Vähi märgis. Vähemalt meil siin Eestimaa pealinnas. Kaljukitse-Vähi telg on seotud sündmisega: Vähi märgiga on seotud sünd vormide ilma(seotus vormiga, meie 4 ihu kokkusulamine; mentaalse, astraalse, eeter- ja füüsilise). Kaljukitsega on seotud sünd vaimu kuningriiki, arenguetapp, mil inimene ei samasta end enam vormi, vaid vaimuga. Vähk on seotud koduga. Keha on hinge jaoks kodu. On see valgustatud koda või vangla? Vormid on ehitatud valgusest. Kas vorm võib olla tähtsam kui see, kes on selle loonud? See, kes läbi vormi ennast avaldab ja kes vormi lõi ja vorm ise….see Kõik On Üks. Meie oleme valguse kandjad, ideele vormi andjad või valguse vormi matjad. Vähk on turvatunne läbi seotuse. Milline seotus annab turvatunde? Ühe jaoks on see füüsiline kodu, vanemad, perekond, abikaasa, lapsed, rahvus, riik… Või hoopis väline imidž, diplom, positsioon? Neid asju on palju, mille külge klammerduda ja mille puudumisest end hüljatuna tunda.
Turvatunne saab alguse seest. Kõik saab alguse seest. Sellepärast välisest toetusest ei piisa kunagi. Leiame turvatunde toetudes vaimule, sellele, mis ajas ei kao ja mis võimaldab meid kõikjal tunda end kodus.
See on kojujõudmise eesmärk. Sellepärast jääme sageli ilma sellest, milles näeme pelgupaika välise kaose eest. Et pöörata valgusvihk teises suunas. Sellepärast leiab mõni koduta, vanemateta, füüsilise puudega, inmene selle ainsa, mis tal on. Vaimse tahte ja toetub Elule endale. Saab kuningriigi ja varanduse omanikuks. Kõik need muinasjutud peretütrest ja vaeslapsest. Omast ja võõrast. Omamisest ja sellest, mis ei ole võimalik omada. Kui me kodu rajades (mis-iganes-mõttes) toome ohviks oma hinge, pole sellel kodul määratud kestma jääda.
Ehitades üles kodu, ehitame iseennast, ületades ennast ja imetledes enda kui vaimolendi vägevust võime näha imesid. See on eelkõige protsess. See on kasvamine ja vabaksandmine samaaegselt. See on teekond suurde seotusse ja avastustesse, mida see seotus võimaldab..
Meid kõiki ootavad lähimal ajal seoses varjutustega Vähi-Kaljukitse teljle ees elu põhiprintsiipe puudutavad teemad. Algava, 2019. aasta jooksul saab toimuma 5 varjutust, mil “Lohepea”, ehk varjutuse Põhajsõlm, ehk arenguvektor on suunaga Kaljukitsest Vähi märki. Küsimus toetuspunktist saab oluliseks. Põrand muutub "laeks". Meie Maast saab meie vastutuse sünonüüm. Taevased väed toidavad kasvamist juurte suunas.
See on väga mitmeplaaniline teema... Möödas on Lõvi testid. Oleme oma eneseteadvustamise ja oma loova potentsiaali äratanud. Endalt võõrad katted maha raputanud (loodetavasti). Nüüd saabuvad aga vastutuse võtmise testid. Vähk on seotud juurtega, mis võimaldavad meil siin maailmas püsida. Kaljukits võraga, struktuuriga, mis seob vormi ja vaimu. Võimaldab ja teadvustab sidet vaimuga. Kaljukitse kujutatakse taevakaartidel ikka kalasabaga, või siis müütilise olendi Makarana. Väljudes mateeria ookeanist ja kandes seda endiselt endas, tõstab ta vormi kõrgustesse, näidates inimvaimu praktilisi saavutusi. Aga vaid selleks, et iga mäkketõusu kogemusest sündinud valgus (kogemuslik tarkus) saaks laiali jagatud. Saturni /Päikese ühendus pööripäeva ja kalendriaasta alguse kaardis viitab suurele sisemisele vastutusele, askeesile, suurtele ja otsustavatele muutustele, mis on vaja praktikas teostada. Olgu tegemist siis meie isikliku sisemise ja välise elu ülesehituses või riigis tervikuna. Vorm, mis elu kannab, ilmutab ja väljendab, emake Maa, kodu, inimekeha jm omandab saabuval aastal suurima tähenduse. Seda enam, et Saturniga täpses vastasseisu Vähi märgis, asub Kronos (fiktiivne, transpersonaalne taevakeha). Sõnum on tal praktiliselt sama Saturniga. Võim ja vastutus. Kuna Vähk on siiski seotud massiteadvusega, siis on see samaaegselt masside ärkav võim või inimese enda vaimu vägi taltsutada instinktiivseid jõude endas või lasta end nende kaudu juhtida vastasseisudesse, konfliktidesse, vaenutsemisse. Kummalisel kombel on ka selle viimase taga turvalisuse soov. Aga see toitub hirmust ja eraldatusest. Kalendriaasta alguse kaardis on Saturni /Kronose vastasseis ülimalt täpne.
Südmused, mis meie kodus, riigis või maailmas toimuvad, luuakse sarnases häälestuses inimhulkade poolt. Midagi ei saa muutuda enne kui muutub energia, mis sündmused esile tõstab.
30 aastat tagasi, mil Saturn liikus Kaljukitse märgis, murdsime laulu ja vaba tahte energia toel ühest vanglast välja. Kas praegu oleme rahvusena valmis teistmoodi vabaduseks. Oma unikaalsuse, loovuse, isepäisuse, ja looduse armastuse toel ehitama oma rahvusele VAIMU KODA. Mis püsib ka keset maailmatuuli ja välist kaost, sest ta toetub vaimule, mitte vaenule. Või siis mitte.
Minu jaoks on praeguses Eesti ühiskonnas Vähi/Kaljukitse teema lahendamiseks riigi tasandil olemas 2 äärmust. Massiteadvuse tasandil EKRE ja vaba, eneseteadliku ja selgrooga inimese tasandil Elurikkuse Erakond. Teistel jõududel pole see teema nii selgelt väljendunud. Me kõik vajame vaprat südant, kes julgeb armastada ja eluga kaasa voolata ja tugevat paindlikku selgroogu, mis annab ka sellele toetuvatele struktuuridele painduvuse ja kohanemisvõime.
Kirjutada võiks palju. Infot tuleb seostena. Kolm sünnikaarti sisaldavad lõputult võimalusi. Aga kõige olulisem on küsimus - millele sa toetud? Hirmule või armastusele. Kas ehitad vanglat või valguskeha. Iga olukord on valik ja vastutus selle valiku eest. Elu peaks olema niisama vaba ja loomulik kui hingamine. See oleks meie parim panus ühtsesse elukangasse. See on meie võimuses.
Milliseid teeotsi on hea märgata, millele vundamenti ehitada, mis suunal pingutada, seda saan aidata vaadata juba isiklikust sünnihetkest lähtuvalt.
Igaüks meist õpib teatud valdkonnas suhestuma Vähi ja Kaljukitse ning kõikide energiatega. Kui hoida tuumale lähemale, usaldada intuitsiooni, siis oskame suunata ka valgust just sinna, kuhu parasjagu on vaja minna...