Astroloogiaga tegelen 1986. aastast alates.
Olen oma tee otsija, sest astroloogial on palju suundi,

igaüks peab leidma oma.

Tegelesin erinevate suundadega, otsisin,

olin kriitiline, sest ikka "midagi ei töötanud."
1999.a kohtusin oma õpetajaga. Michael D. Robbinsiga.
See viis  kohtumisele iseendaga.
Õpingud, meditatsioonid, grupitööd. Võõras keeles, kus intuitsioon,

tunnetus ning tajud töötavad kui tervik.
Mõistsin, et iga teadmise ees, mis meid Tõest eemal hoiab,

on meie enda piiratus, sageli hirm.
Analüüsile ja loogikale peab lisanduma intuitsioon.

Vaimustus.
Lakkamatu vaimne pingutus otsijana. 
Praktika, kogemus.
Julgus ja usaldus.
Sest esoteeriline astroloogia kui õpetus on otsatu ja samas detailselt täiuslik.

Esoteeriline astroloogia, esoteeriline psühholoogia ja Seitse Kosmilist Kiirt, moodustavad tervikliku õpetuse.
Olen justkui tilluke täpike selle otsatu Tarkuse ees.
Kõige suurem takistus on lahterdav ja fikseeritud "tõde", mis ei võimalda vaadata olukorda või asja tervikuna.
Armastus on seotus tervikuga, püüdlus ühendada eraldiolev, meie võime kõike integreerituna mõista, kõigega ühendust tajuda. 

Ilma armastuseta pole võimalik Tõest läbi imbuda.
Väga oluline teha asju armastusega, sellepärast, et sulle meeldib ja sa tahad seda teha.

 

Esoteeriline astroloogia käsitleb inimolendit mitmemõõtmelisena.
Lahutamatu Terviku osana.
Ta lähtub inimesest kui vaimolendist. 
Inimestel on kõige keerulisemad hinge ja isiksuse integratsiooniga seotud teemad. 
Kriiside läbimised, vabaksandmised ja avanemised uuele.
Astroloogia oma struktuuri ja terviklikkusega saab siin palju aidata.
....................................................
Astroloogina olen õppija ja jagaja.
Teisiti pole võimalik, sest elu on lõputu õppimine.
Iga kohtumine inimestega sügavas äratundmises avab uue vaatenurga läbi teise silmade.

See on alati suur rõõm.
Sest iga inimene on unikaalne ja erakordne oma potentsiaalilt. 
Võimaldab vaadata maailma läbi teise silmade on väga avardav.

See õnnestub hästi siis kui inimene on avatud suhtlemisele ja usaldav.
 

Võin enda kohta öelda, et lähenen astroloogiale tuumast lähtuvalt.

Seepärast ei tee ma ka kirjalikke tõlgendusi ega tegele sündmustega.
Kõik on energia.
Vaatleja loob reaalsuse.

Kuidas ja millise just, see on seotud juba osalise endaga.

Mõned olulised lähtekohad.

 

Astroloogiline sünnikaart on meie “sünnimuster”.

Sellel on oma rütm ja struktuur.
Omad kihistused.

See on justkui mitmemõõtmeline teerada, mis viib meid läbi korduste üha suurema tasakaalu, üha terviklikuma Mina juurde.
Keskmesse, kus oleme ise Loojad.

Sellel teel kõndimise kogemus sõltub meie tasakaalust ja häälestusest.

Meie elus on olulised  sündmus, kogemus ja tähendus mille me toimuvale anname.

Just tähenduse leidmine sündmusele ja sellest kogemuse ammutamine on olulised.

Mitte sündmus ise.

Kosmilises mõttes on kogemuse eesmärk suurema harmoonia saavutamine, hingeline areng, oma koha leidmine suures elus. Oma tee äratundmine ja selle järgimine.

Seda võiks nimetada Kosmiliseks Kooliks.

Me õpime seda olles nii ehitajad kui lammutajad, nii ohvrid kui loojad. Kõik tuleb ja läheb, kõik voolab.

Me oleme loojad ja loomine toimub pidevalt, teadlikult või ebateadlikult. Mida lähemale keskmele jõuame, mida eneseteadlikumaks saame, seda vabamalt saame suhestuda kõigega, MIS ON.
Mitte ükski sündmus meie elus pole juhuslik, samas ei tähenda see, et peaksime oma elu lõputult analüüsima. Elu on liiga mitmemõõtmeline, et sellele läheneda analüütiliselt.
Kõige olulisem on usaldus Elu vastu ja  julgus võtta vastutus igas olukorras.

Vastutus on seotud valikuga.
Kõik, mis meie ellu tuleb, on juba loodud.
Me saame valida alles siis kui oleme olukorra teadlikult vastu võtnud.
Just valik ja vastutus annavad vabaduse.
Me saame selle kas vastu võtta või püüda eemale tõrjuda, lukustada, kontrollida, sulguda.
Kui me ei julge või ei taha võtta sündmust, olukorda, inimest vastu sellisena nagu see end ilmutab, sulgeme enda mitmemõõtmelises ja kõikehõlmavas olemuses energiavoo ja see loob süsteemis tasakaalutuse.

Alati kui midagi ära põlgame, endast eemale heidame või püüame selle eest põgeneda, jääb see olukord meie mõtte ja  tundemustrisse, seega tõmbame me seda üha ligi, et tasakaalustada energiat, luua tasakaalu.
Kõik lukus uksed ja pimedad kardinad tõmbavad ligi avajaid, et valgus pääseks meie olemusse.

Mida jõulisemalt me midagi eitame, seda tugevam on külgetõmme.
Ja see pole karistus vaid tasakaalu loomine.
Tasakaal võimaldab valiku selles ainsas hetkes mida kogeme.
See annab meie käsutusse tohutu loomispotentsiaali.
Seda just kaasloojana, kaasa helisejana, osalejana suures Elu Müsteeriumis.
Oma koha väärtustajana, oma potentsiaali teostajana.
Midagi isiklikku ei ole.
Me ei oma midagi.
 

Meil on võimalus areneda või kapselduda.

Me kas ehitame müüre loova vaimu ümber  või vabaneme nendest, et järgida oma sisemist struktuuri.

Me kas liigume kohtumisele iseenda jumaliku olemusega või  eemaldume ajutiselt, et mõista keskmesse naasmise tähtsust.

 

​