Täna hommikul enne ärkamist meenus mulle üks ammune lugu, mis sai alguse lapsepõlves.
Ma ei mäleta enam millal täpselt ilmus mu tajudes ja nägemustes silme ette pikas kapuutsiga kuues rändmunk.
Vaba kulgeja, askeetlik, vaimult kerge ja selge.
Igatahes see lummas mind mingil erilisel moel ja oli minuga pikalt.
Võibolla oli see pilt minu kunagi elatud elust.
Võibolla mõnest raamatust, või siis lõin selle tasakaaluks olukordadele, kus kogu aeg oli lõputult maiseid kohustusi, mis tundusid mõttetuna ja kordusid päevast-päeva.
Hing aga igatses midagi muud.
See rändmunga vabadus kulgeda ja usaldada teekonda oli justkui unistuste elu mida oleksin tahtnud elada.
Mõtlesin ikka, et elu võiks olla lihtsam ja vabam.
Läks omajagu aega, aga ükskord ma kohtasin teda päriselt.
See oli ajal, mil vallutasin mägesid.
Minul varustuseks olid nagu ikka kaljunaelad, jääpuurid, haamer, kirka, köied… jpm.
Aga seal ta oli, keset liustikku, paljajalu, kaelas kotike riisiteradega, kerges riides ilma koti ja saabasteta.
Vaba kandamitest.
Ümberringi vaid valge lumi, jää ja kaljud…
Minul muidugi raske seljakott täisvarustuses.
Midagi me rääkisime, aga ma ei mäleta mida.
Mäletan, et see raputas mind sisemiselt.
Näha inimest paljajalu liustikul…
Mõistsin hiljem selle kerjusmunga loo tagamaid.
Ju ma soovisin olla vaba et kogeda sügavat ühendust Eluga.
Looduse vägevaimate vormide “vallutamine,” teekond mäe tippu, nõudis sageli ülimat pingutust.
See oli pingutus, et õppida oma piire ületama, aga ka tunnistama end väetiks Vägevate Mäevaimude ees, kes sisendasid aukartust ja toetasid puhast kavatsust ja ausat pürgimust.
See oli inertsijõudude ületamine, hirmude vabaksandmine, ruumi loomine kergusele…
Ikka küsiti, mis sa selle eest saad?
Miks sa seda teed?
Vastus saab olla üks.
Armastusest.
Anda ennast lõpuni ära ja saada täidetud.
Istuda mõned hetked mäetipus, mis sind pilgeni täidab ja liikuda kerge ja vabana alla.
Mida rohkem endast andsid, seda rohkem said.
Selles ei olnud vähimatki soovi midagi maiselt väärtuslikku vastu saada või kellelegi tõestada oma tublidust.
Seda näilist masohhismi võib olla raske mõista.
Inimvõimete piiride kompamine, lõputu hulk väliselt raskeid aga sügavalt puhastavaid olukordi.
Sellega kaasnes teadmine, et igaüks kohtub samades oludes erineva sisemise seisundiga.
Igaühe ellu tulevad erineval moel eneseületamist vajavad olukorrad.
Päriselt loeb just see, mis on nähtava taga.
Pingutada millegi nimel, mis tuleb sügavalt sinu seest.
Sinu enese väärtustunnetusest ja vajadusest.
On hea aeg küsida miks ma teen seda mida ma teen?
Kas see pingutus suurendab vabadust ja annab kergema ja avarama olemise või vastupidi, tekitab tunde, et minu "ohverdus" väärib maailmalt suuremat tunnustust ja toetust.
On väärtuste testimise aeg.
Tulemas on kuuvarjutus (28.10) Astronoomiline taustainfo:
"Varjutus toimub 28. oktoobri ööl vastu 29-ndat. Eestis on varjutus näha algusest lõpuni. Poolvari ilmub Kuule 28. oktoobril kell 21.02, osalise varjutuse algus kell 22.35. Varjutuse keskmoment on kell 23.14, osalise varjutuse lõpp kell 23.53. Poolvarjutuse lõpp nihkub 29. oktoobrisse, kell 1.26. Muide, ka heleda tähenea paistev Jupiter paikneb samas kandis ja vaatab varjutust pealt." (https://ilm.pri.ee/aggregator/sources/26)
On täiskuu Sõnni-Skorpioni teljel ja avatud uus uks tundmatusse Jääras.
Täidetud karmasõlm Kaaludes ühenduses Päikesega Skorpionis.
Uraan ja Jupiter liiguvad Sõnni märgis retrograadselt.
Uraan survestab meid väljuma omaenda piiridest, Jupiter püüab meid aidata avarduda mõistuse ja südame ühendamise kaudu.
Tulla peast südamesse, mõelda südamega, usaldada Elu toimimist.
On nii palju ligitõmbavaid lummasid, mis meelitavad panustama oma energiat vormijõududele.
Omamisele, klammerdumisele, mille taga on hirm piiritu ees.
Vorm on suur illusioon piiride olemasolust.
Sõnni-Skorpioni energiad on väga magnetilised, jõulised, intensiivsed.
Kui nad on juhitud soovist omada, instinktiivsed, sõjakad, kogeme jõulist purustust, kus kumbki pool ei anna alla.
Vaatan sageli seda elumängu, kus vaimne energia suunatakse vangla ehitamiseks, milles meie hing kogeb lõputut kannatust.
On selleks siis omand, staatus, diplom, töökoht, teine inimene…
Lootuses, et ühel hetkel saan rahus nautida seda, mida olen loonud.
Olen "oma koha saavutanud."
Vorme on erinevaid.
Võime kinni olla oma soovides või mõttemustrites, ka need on vormilised ilmingud, peenemal tasandil.
Igasuguse vormi olemusse on kätketud muutumine ja surm.
Sõnnis loome vorme ja täidame neid sisuga, sageli sellisel määral, et seal ei jää hingamisruumi ja vabadust.
Skorpionis kogeme ebavajaliku hävingut, millest kinni hoides kogeme valu ja kannatust.
Sest siin purustatakse vormid, mis ei kanna “loomise heli.”
Vahel tehakse kogu meie unistuste elu maatasa, et teadvus saaks hakata looma puhtalt lehelt.
Vahel võetakse meie elust ära kallis inimene, ilma kelleta ma oma elu ette ei kujuta.
Põhjuseks ikka see, et sa märkaksid elu endas ja jagaksid klammerdumata, tingimusi esitamata, ootusi loomata.
Kuidas luua ja saada täidetud läbi protsessi ning kogeda vabadust…
Anda maksimum endast sellele mida armastad ja kulgeda kerguses.
Igasugune klammerdumine saavutatu külge käivitab lammutavad jõud.
Ego ei mõista, et kinnihoidmine on võitlemine elu vastu.
Arenguvektor ja toetav energia tuleb praegu Jäärast, kus “laskub vaim vormi.”
Jääras lükatakse meid avastama, seiklema, riskima, kogema uut.
Egokeskne impulss on muidugi suunatud vallutustele ja võitmisele läbi vastase alistamise.
Kevadel, kui Päike on Jääras, kogeme juba seda praegu ilmnevat impulssi vabadusena liikuda edasi.
Praeguste varjutuste teema on siiski seotud pigem teadvustamise ja vanade mustrite vabaksandmisega.
Elu uueneb igal hetkel.
Uued ideed on kättesaadavad neile, kes julgevad usaldada sisetunnet ja otsivad võimalust muutuda..
On tark küsida, kas minus on ruumi uuele?
Kas minu pea pole mitte lõputult täis ootusi, soove, argimõtteid, hirme?
Kas ma mitte ei mõtle sellele kuidas kinni hoida seda mida oman.
Omamine on suur illusioon.
Inimese vaba tahe viib teda sageli kogema põrgut ja paljud naudivad seda.
Kuulsin hiljuti lauset noore inimese suust, mis mind sügavalt puudutas.
“Parem nutta Lamborghinis kui olla õnnelik bussis:”
Miks puudutas?
Sellepärast, et ma tean-mitte kedagi ei jäeta võimalusteta.
Elu on suurem kui meie.
Meie uinuvat teadvust raputatakse, et seda elule äratada.
Pole midagi halba soovis, mis sunnib mind ennast ületama ja pingutama.
Probleem tekib siis kui öelda: “Olen selle nimel nii palju pingutanud, nii paljust loobunud, nii palju kannatanud…see kuulub mulle ja ma ei loobu sellest kunagi.”
Nii me loomegi oma hingele vanglat.
Kui meie hing on lõksus ja kannatab, siis on vähe abi sellest kui maailm mind imetleb.
Sõnni - Skorpioni teljel õpime energia materialiseerimist, vormide loomist ja vormidesse kätketud energia lõputut muundumist ning uuenemist.
Igaühele on antud maagi tööriistad.
On hea aeg küsida, kuidas suunata oma energiat, kuidas vormide loomisesse panna vaimustuse energia, kuidas olla loovas ühenduses eluga, kuidas olla elus, kogeda piiride ja vormide näilisust ning tuua vormide maailma rohkem hingestatust ning elu.
Ainult see, mis on võimeline väljuma iseenda piiridest toetab vaimset arengut, kõik see, mis püüab end kindlustada “ohu” eest, pidurdab ja takistab meie teekonda teadlikuks saamisel.
See on vaid üks teema algavast Kuuvarjutusest.
Kes soovib kogeda Kuuvarjutuse energiaid siis kutsume koos Leidaga huvilisi kogema midagi uut.
Comments