Külvasin täna Kosmose seemneid.
Koduhoovi mutimullahunnikutesse, traktorirööbastesse, tiigipõhjast väljakaevatud savile ja mudale, kivide vahele,
kraavipervedele, heinamaale ja metsaveerde… Avatud pihkude, südame ja usaldusega. Saagu mis saab…
Kosmos on valgusidaneja, ta ei vaja oma juurte ajamiseks muud kui maa ja valguse toitu. Kahe alge ühendamist. Seemneid oli tuhandeid.
Külvasin avardumist ja usaldasin juurdumise emakese Maa ja taevase Valguse kanda. Iga seeme on võimalus. Kosmos on meie sees.
Eluvõitlus võib tunduda karm, aga väed, mis avatakse taevase valguse ja maise toidu kaudu on juba meis. Meie asi on usaldada, juurduda ja olla avatud avanemiseks. Usaldada kasvamist ja eluprotsesside kulgu. Ootamine võib tunduda pikk. Õitsemine saab toimuda pärast juurdumist, selgroo kasvatamist, polaarsuste ühendamist endas ja õitsemine pole kõik, mille poole pürgida. See on ainult pool teekonda… Elu ise juhib meid olulise juurde. Tarkuse valgus aitab ajalist ja ajatut mõista. Valmisküpsenud seemned levivad juba ise. Kosmos on imeline ja elujõuline. Seemneid on tuhandeid ja Kosmos on meie sees. Igas potentsiaalsuses ja igas elukillus….
Oleme tuhandete seemnetele õitsemise võimaldajad ja küpsete seemnete jagajad. Elu on ime ja igaüks on võluväe kandja.
