Tänasel 27. lunaarpäeva sümboliks on "Kolmhark."
Erinevate olukordade kaudu tõuseb küsimus meie mitmetahulisusest ja mitmemõõtmelisusest ning maise plaani korrastamisest, et see sisemine olemus saaks ilmneda füüsilises plaanis.
Olgugi piiratult, aga eelkõige on küsimus autentsusest.
Tahaksin jagada teiega Pamela Kribbe kanaldust, mis on väga selges ja arusaadavas sõnastuses. Siin ta on:
"Teie esoteerilistes traditsioonides eristatakse vaimu, hinge ja keha. Keha on hinge elupaigaks piiratud aja vältel. Hing on mitte-füüsiline, kogemuste psühholoogiline ankur. Hing kannab paljude elude kogemusi. Hing areneb aja jooksul aeglaselt mitmetahuliseks ja ilusaks teemandiks, mille iga tahk peegeldab erinevat kogemust ja sellest ammutatud teadmist.
Vaim ei muutu ega kasva ajas.
Vaim on väljaspool aega ja ruumi. Vaim sinus on igavene, ajatu osa sinust, mis kuulub ühte Jumalaga, mis su lõi. Ta on jumalik teadvus, mis on sinu ajalise ja ruumilise eksistentsi väljenduse aluseks. Sa sündisid puhta teadvuse väljas ja kandsid osakest sellest teadvusest endas läbi kõigi materiaalsete kehastuste.
Hing osaleb duaalsuses. Ta on mõjutatud ja kujundatud duaalsuse kogemustest. Vaim on väljaspool duaalsust. Ta on taust, millel kõik areneb ja avaldub. Ta on Alfa ja Omega, mida sa võid kutsuda lihtsalt Olemiseks või Allikaks.
Vaikus, väline, aga eriti sisemine, on parimaks võimaluseks kogeda seda alati kohalolevat energiat, mis ongi Sina sinu sügavaimas olemuses. Vaikuses võid sa astuda kontakti kõige imelisema ja ilmsema asjaga, mis üldse olemas on: Hinge, Jumala, Allika, Olemisega.
Hing kannab endas paljude kehastuste mälestusi. Ta teab palju rohkem kui sinu maine isiksus. Hing on ühenduses meelteväliste teadmiste allikatega, nagu sinu möödunud elu isiksused, juhid ja tuttavad astraal sfääris. Sellest ühendusest hoolimata võib hing olla segaduses, teadmatuses oma tõelisest olemusest. Hing võib teatud kogemustest traumeeritud olla ning seetõttu viibida ajutiselt Pimeduses. Hing on pidevas arengus ja avaldumises omandades üha rohkem arusaamist maise elu duaalsusest.
Vaim on liikumatu punkt selles arengus. Hing võib olla pimeduses või valgustunud. Vaim seda ei või. Vaim on puhas Olemine, puhas teadvus. Ta eksisteerib nii Pimeduses kui Valguses. Ta ühtsus duaalsuse all. Kui sa oled jõudnud neljandasse etappi teadvuse üleminekul, oled ühendunud Vaimuga. Oma jumalikkusega.
Olles ühenduses Jumalaga iseenda sees, on nagu sa oleksid astunud välja duaalsusest, olles samal ajal täielikult kahe jalaga Maa peal. Selles seisundis on sinu teadvus täidetud sügava kuid vaikse ekstaasiga: seguga rahust ja rõõmust.
Sa mõistad, et sa ei sõltu mitte millestki väljaspool iseennast. Sa oled vaba. Sa oled täielikult maises ilmas, kuid sa ise ei ole see maailm.
Vaimuga ühendusse astumine ei ole midagi sellist mis juhtuks üks kord ja igaveseks. See on aeglane järk-järguline protsess, mille käigus sa ühendud ja katkestad ühenduse, ühendud jälle ja taaskord katkestad. Järk-järgult liigub sinu teadvuse fookus duaalsuselt ühtsusele. Teadvus suunab oma tähelepanu ümber, leides end lõpuks tõmmatuna pigem vaikuse kui mõtete ja emotsioonide poole. Vaikuse all peame silmas täielikku kohalolu, täilikku mitte-hinnangulise teadvuse seisundit.
Ei ole olemas kindlaid meetodeid või vahendeid selle saavutamiseks. Võti oma Hingega ühendumiseks ei seisne mõne õpetuse järgimises (nagu mediteerimine või paastumine), vaid mõistmises – mõistmises, et see on vaikus, mis juhatab su Koju, mitte sinu mõtted ja emotsioonid.
See mõistmine kasvab aeglaselt kui sa saad üha enam oma mõtetest ja emotsioonidest teadlikuks. Sa lased lahti oma vanadest harjumusest ja avaned uuele südamepõhisele teadvusele. Egopõhine teadvus sinus närbub ja sureb aeglaselt.
Suremine ei ole midagi, mida sa teed; see on miski, millel sa lased juhtuda. Sa alistud suremise protsessile. Surm tähendab muutust, üleminekut ühest seisundist teise. See on alati nii. Surm on alati vana vabanemine ja uue vastuvõtmine. Selles protsessis pole üht ainsamatki hetke, millal "sind ei ole", st hetke, mil sa oleksid päriselt surnud. Surm selles tähenduses, nagu teie seda kasutate, on illusioon. See on ainult teie hirm muutuse ees, mis paneb teid surma kartma.
Elu jooksul ei karda te mitte ainult füüsilist, vaid ka mentaalset ja emotsionaalset surma. Kuid ilma surmata muutuksid asjad staatiliseks. Sinust saaks vanade vormide vang: kulunud keha, aegunud mõttemustrid, piiravad emotsionaalsed reaktsioonid. Lämmatav, kas pole? Surm on vabastaja. Surm on justkui puhas vesi, mis murrab läbi vanadest roostes väravatest ja paiskab sind uute kogemuste väljale.
Ära karda surma. Surma pole olemas, on vaid muutus. Üleminek egopõhiselt südamepõhisele elule on nii mõneski mõttes surma kogemus. Mida enam sa identifitseerid ennast oma Vaimuga, jumalaga ise endas, seda enam vabaned sa asjadest, mille pärast varem muretsesid ja millele kulutasid palju energiat. Sa mõistad üha sügavamalt, et tegelikult ei ole midagi, mida teha, on vaid olla. Kui sa samastad end oma olemisega, mitte põgusate mõtete ja emotsioonidega, mis sinust voogavad, muudab see koheselt sinu elu. Vaim ei ole midagi abstraktset. Ta on reaalsus, mille sa saad tuua koheselt oma ellu. Selle puhtaima allikaga ühenduses olemine muudab lõpuks kogu sinu elu. Jumal või Allikas või Hing on oma olemuselt loov, kuid sellisel moel, mis on sinu jaoks peaaegu hoomamatu.
Vaim on vaikne ja igavene, ometigi loov. Jumalikku reaalsust ei saa täielikult meelega hoomata. Seda võib vaid tunnetada. Kui sa lubad selle oma ellu ja tunned ta ära oma südame sosinates, hakkab kõik vaikselt oma kohale liikuma. Kui sa oled häälestatud vaimu reaalsusele, vaiksele teadlikkusele, mis on kõigi sinu kogemuste taustaks, lakkad sa reaalsusele oma tahtmisi peale surumast. Sa lubad asjadel tagasi oma loomulikku olekusse liikuda. Sinust saab see, kes sa päriselt oled. See kõik avaldub harmoonilisel, tähendusrikkal viisil. Sa koged, et asjad liiguvad loomulikus rütmis. Kõik, mida sa pead tegema on jääda häälestatuks sellele Jumalikule rütmile ja vabastama hirmud ja vääritimõistmised, mis tekitavad sinus soovi sekkuda.
Teiste aitamine Vaimu tasandilt
Olles läbinud ülemineku egopõhiselt südamepõhisele teadvusele, oled sa rohkem või vähem pidevalt ühenduses jumalikkuse olemise vooga oma sisemuses. Selles olemise seisundis ei ole vajadust ega soovi teisi aidata – see on sinu jaoks lihtsalt loomulik. Sa tõmbad abivajajaid enda poole, kuid mitte läbi tahte. Energeetiliselt kiirgad sa nüüd teatud vibratsioone. Sinu energiaväljas on midagi, mis tõmbab inimesi sinu poole. See ei ole miski, mida sa teed, vaid see, kes sa oled. Sinu energiaväljas on vibratsioon, mis võib aidata teistel nende enda jumalikkusega ühendust saada.
Sa võid olla neile peegliks, milles nad näevad keerulist probleemi või olukorda, mille vabastamisel saab energia muutuda lahenduseks. Nad tajuvad sinus lahenduse energiat, mis seisneb ühenduse loomises jumalikkusega inimese enda olemuses.
Sa oled võimeline neile midagi õpetama ja õpetamine toimub läbi selle, et sa oled sina ise. See ei seisne teadmiste edasiandmises või teatud meetodite kasutamises, mis õpetatavad ja tervendavad. Abi seisneb oma olemuse vabas väljendamises, milles sa tunned kõige enam rõõmu. Ennast jagades lood sa tervendava ruumi, mida teised võivad valida kasutada või mitte. See sõltub juba neist. Tervendaja või terapeudina pead sa tõepoolest vaid püsima kontaktis jumalikkuse vooga iseendas, vaikse teadlikkusega, mis on Vaim. Just see ühendus mõjutab teisi, tõstes nad kõrgemale, vabamale teadvuse tasandile, kui nad ise seda soovivad. Kui nad soovivad, avaldub see neile sobivas rütmis ja ajastuses.
Teiste jaoks sel moel olemas olemisega kaasnevad väga neutraalsed tunded. See esindab loobumise tasandit, kus sul puudub vajadus teisi "muuta" või "ravida". Taoline vajadus, mida kogevad mingil eluetapil kõik valgustöötajad, ei lähtu tõelisest mõistmisest, et inimesed valivad alati ise tee jõudmaks oma isikliku tõeni. Enamus inimesi peab enamuse probleemide korral langema kõige sügavamasse auku, enne kui nad suudavad lahendust näha ja ellu viia. Kui nad sinna on jõudnud, tajuvad nad selgesti, et on sinna ise jõudnud ja see pakub neile sügavat rahuldust. Võib-olla on sinu enda elus selliseid olukordi ette tulnud. Palun ole sellest teadlik ja ära püüa kedagi päästa ka kõige raskemast allakäigust. Kui nad on otsustanud sinna minna, siis nad seda ka teevad, vaatamata kõigele, mida sa võid öelda või teha.
On parem kui sa ei ole inimestega, keda sa aitad, emotsionaalselt seotud. Emotsionaalne seotus kutsub esile isikliku tahte ravida ja muuta. See isiklik soov ei aita teisi; see võib hoopiski nende paranemisprotsessi pidurdada. Millal iganes sa soovid, et inimesed muutuksid, ei ole sa armastavas ja toetavas seisundis. Nad tajuvad seda. Sa võid arvata, et sina oled see, kes neid jälgib ja mõistab, kuid võid kindel olla, et ka nemad jälgivad sind!
Ülemineku neljandas etapis väljutakse hinge tasandilt ja jõutakse Vaimu tasandile. Me ei taha öelda, et hing on mingil moel "vähem" kui Vaim. Mõte on selles, et sa oled võimsam ja suurem kui sinu hing. Hing on kogemuste omandamise vahend. Samastudes Vaimuga, oma jumaliku minaga, langevad omale kohale kõik kogemused, mida oled oma paljude elude jooksul läbinud. Samastudes mitte ühegagi oma kogemustest, tõused sa neist kõrgemale. Sellel protsessil on hingele tervendav mõju.
© Pamela Kribbe
www.jeshua.net
http://www.jeshua.net/ee/
