VÕIT LERNA HÜDRA ÜLE.
(Skorpion, 22 oktoober 21 nov.)
Valgus särab nüüd kaheksanda värava juures, ütles õpetaja.
Vanas Argoses tekkis põud. Amymone palvetas Neptuuni poole.
Neptuun käskis tal lüüa kalju pihta, mispeale voolas sealt välja
kolm kristallselge veega allikat. Inimesed rõõmustasid, kuid sellele
järgnes uus häda; sinna asus elama lohe.
Jõe kallastele tekkis Lerna õõtsuv mädasoo.
Selles haisvas soos elabki koletu hüdra - kogu ümbruskonna hirm.
Sellel olevusel on 9 pead ja üks nendest on surematu.
Valmistu võitluseks selle kohutava elukaga.
Ära arva, et sind aitavad tavalised vahendid, sest kui sa lööd maha ühe pea,
kasvab selle asemele kaks uut.
Herakles ootas kannatlikult nõuandeid.
Võin sulle anda ainult ühe nõuande, kõlas Õpetajalt-
Me tõuseme kui langeme põlvedele, me kaotame kui anname alla ja võidame kui alistume.
Mine, Jumala ja inimese poeg ning ole võidukas.
Ja siis läks Herakles läbi kaheksanda värava .
.....................................................
Koletu Lerna mädasoo hais oli tunda 7 km kaugusele. See koht kutsus kõigis, kes sinna lähenesid, esile vastikustunde. Soole lähenemisel pidi ainuüksi lõhn Heraklese murdma. Liikumine ajuliivas oli ohtlik, sest pinnas tahtis teda neelata. Lõpuks jõudis Herakles kohale.
Hüdra peitus koopas, kus valitses igavene öö. Herakles ootas päevi ja öid koopa juures kuid asjata.
Hüdra magas koopas.
Nüüd võttis Herakles appi kavaluse.
Ta tegi nooled pigiga, süütas need põlema ja saatis need tulevihmana koopasse.
Hüdra ärkas.
Koletis ilmus suure lärmiga. Tema üheksast vihaleaetud peast väljusid tulekeeled ning tema hiiglasuur saba laperdas mudas ja pritsis Heraklese üleni mudaseks.
See vastik elajas oli kolm sülda (1 süld-2,134m) pikk, ja tundus, et ta oli loodud kõigist KÕIGE ALATUMATEST MÕTETEST AEGADE ALGUSEST SAADIK.
Hüdra viskus Heraklese peale, püüdes oma sabaga ta jalgade ümber keerduda. Herakles astus kõrvale ja tema võimsast löögist lendas lohe üks peadest hetkega sohu. Kuid tarvitses sel vaid soosse kukkuda,kui kaks asemele kasvasid. Üha uuesti ja uuesti ründas Herakles raevuleaetud elajat, kes igast saadud löögist ei muutunud nõrgemaks, vaid üha tugevamaks.
Nüüd meenusid Heraklesele oma Õpetaja sõnad “me tõuseme kui laskume põlvedele.”
Heites nuia, laskus Herakles põlvili, haaras hüdrast paljaste kätega ja tõstis ta üles.
Rippudes õhus koletise jõud rauges.
Seistes põlvedel hoidis Herakles hüdrat pea kohal, et õhk ja valgus saaksid tema kallal teha oma puhastustööd.
Koletis, kes oli tugev pimeduses ja soises mudas, kaotas päikesekiirte ja tuule puudutusest oma jõu.
Hüdra tõmbles krampides ja värin haaras kogu ta vastiku keha.
Krambid jäid üha nõrgemaks ja lõpuks oli võit saavutatud.
Üheksa pead vajusid lõõtsutades viltu, seejärel liigutades vaevaliselt lõugade ja tuhmunud silmadega, jäid elutult rippuma. Ja alles nüüd, kui pead lebasid surnutena, nägi Herakles seda salapärast pead mis oli surematu.
Herakles lõikas ära üheksanda pea ja mattis selle, veel kurjaendeliselt magava pea, kalju alla.
Pöördunud tagasi seisis ta Õpetaja ees.
“Võit on saavutatud”, ütles Õpetaja. “Valgus, mis kiirgas kaheksandast Väravast on nüüd ühendatud sinu valgusega.”
Francis Merchant (Skorpionist alates on müüdid kirjutatud dr. Francis Merchant’I poolt A.A.B. märkmete järgi, kuna A.A.B. suri)
MÜÜDI PSÜHHOLOOGILINE ANALÜÜS.
Heraklesel kästi leida üheksapealine hüdra, kes elas kurjakuulutavas soos. See koletis elab mõistuse koobastes ja omab subjektiivset peegeldust.
Ta jõud õitseb mõistuse mudastes, läppunud ja valgustamata salaurgastes.
Peidetuna alateadvuse sügavustesse, kord vaikivana, kord meeletu raevuga pinnale kerkivana, on eluka kohalolu pidev. Tema olemasolu ei ole niisama lihtne tuvastada.
Kulub palju aega, enne kui indiviid mõistab, et kasvatab ja toetab endas nii metsikut olevust.
Põlevad nooled, mis on süüdatud püüdluse tulest, peavad saama paisatud kõikjale, enne kui koletise olemasolu avastatakse.
Võitlus selle koletu elajaga - see on tõepoolest kangelaslik tegu inimese poja jaoks, isegi kui ta on Jumala Poeg.
Raiudes ära ühe pea, kasvab kohe selle asemele teine.
Iga kord kui madal soov või mõte on ületatud, võtab teine tema koha endale.
Herakles teeb kolm asja:
- tunnistab hüdra olemasolu
- otsib teda kannatlikult
- hävitab ta.
Hädavajalik on oskus ERISTADA selleks, et koletist ära tunda; KANNATLIKKUST, et leida ta urgas; ALANDLIKKUST, et vastikud pahed alateadvusest pinnale tirida ning asetada tarkuse valgusesse.
Seni kui Herakles võitles hüdraga soos muda, mäda ja leha keskel ei suutnud ta teda võita.
Ta pidi koletise õhku tõstma, see tähendab viima oma ülesande teise mõõtmesse (vaatepunkti), et seda lahendada. Tulvil alandlikkust, seistes põlvili mudas, pidi ta uurima oma probleemi tarkuse valgusel, uuriva mõtte kõrgendatud atmosfääris.Vastavalt sellele võime me järeldada, et vastused paljudele meie probleemidele saabuvad ainult siis, kui on saavutatud uus vaatepunkt asjadele ning määratletud uus perspektiiv.
Müüdis on öeldud, et üks hüdra pea oli surematu. Selle all mõeldakse, et iga raskus, ükskõik kui kole ta väljastpoolt ei paistaks, kujutab endast suurt väärtust. Katsed allutada enesele alamat loomust ja leida kalliskivi ei ole kunagi viljatud.
Surematu pea, lahutatuna hüdrast sai maetud kalju alla. See tähendab, et kontsentreeritud energia, mis toob esile probleemi, jääb alles; puhastatud, ümbersuunatud ning kasvanud peale saavutatud võitu.
See jõud peab olema õigesti suunatud ja juhitud.
Kindla tahte kalju all muutub surematu pea jõu allikaks.
VÕITLUS HÜDRAGA.
Järgnevalt vaadeldakse 9 probleemi, millega puutub kokku tänapäeva inimene, püüdes eneses tappa hüdrat ja valab valgust nendele varjatud jõududele mis tegutsevad tõelises püssirohutünnis – inimese mõistuses.
1.SEKS. Nii viktoriaanlik vagatsemine kui ka psühhoanalüütiline kõikelubavus on mõlemad ebasoovitavad. Seks on energia. See vajadus võib olla allasurutud, piiranguteta kasutatud või sublimeeritud. Allasurumine ei ole probleemi tegelik lahendus, ülemäärane seks labastab elu ja teeb inimesest kirgede orja.
Sublimatsioon võimaldab seksuaalse energia ära kasutada loomingus.
Inimese energiate ümberkujundamine avab meie ees avarad võimalused mõtisklusteks ja eksperimentideks. Füüsikas me näeme kuidas liikumisenergia muundatakse elektrienergiaks, soojusenergia liikumisenergiaks. Järelikult tekib küsimus, millisel määral võib saada ümber suunata inimese energiaid. Aine energia, mida me saame toidust, kasutatakse ilmselgelt liikumisenergiaks. Kas oleks võimalik pulbitsevat emotsioonide energiat analoogsel moel suunata mõttetegevuseks. Kas võiks keev kirgede energia leida oma väljenduse püüdluses. Kas võiksid inimloomuse ajendid ja impulsid saada muudetud õilistavateks jõududeks. Kas võiks energia, mida loob mõte, saada ära kasutatud kui sünteesiv jõud, mis viiks inimese ühtsuse tunnetamiseni kõigi elavate olenditega.
Heraklese kogemus näitab meile, et sellised võimalused on olemas ja see, kes sai võitu kirgede ja eristava mõistuse hüdrast, peab lahendama sarnased probleemid.
2.MUGAVUS (komfort). Igavene rahulolematus kihutab inimest takka teel üha suurematele saavutustele. Mugavus on sellel teel takistuseks. Maetud omandi ja nurkasurutud petliku mugavustunde poolt, vaim nõrgeneb ja taganeb. Mugavuse vang langeb apaatiasse, unustades võitluse ja katsumused, mis teravdavad vaimu. Inimesele, kel on kalduvus teha mugavusest oma elu keskne motiiv, jäävad võõraks tahe otsida ja püüdlus lahendada elu põhjuse saladust.
3.RAHA. Raha kogumine - see on peamine kirg mis on inimeste ja rahvaste tegutsemise tähtsaimaks ajendiks. Eetilised ja inimlikud väärtused ununevad selles meeletus kullajanus, mis annab võimu. Paljudel inimestel osutub vältimatuks valik, mis on määratletud rahaliste ettekujutuste, mitte vaimsete veendumuste või eetiliste printsiipide poolt. Püüd rikkuse kogumisele on täitmatu. Ei ole tähtis kui palju inimene juba omab, ta januneb üha rohkemat. Selle mõtlemispuude väärastunud tulemuseks on egotsentrism.
Indiviid, kes kannatab sellise maania all tahab sageli saada kõike, andmata ise midagi. Ta loeb ennast maailma keskpunktiks ega tunnista vastutuse arusaama, mis käsib jagada teistega hüvesid, mida ta on saanud.
Kas intellektuaalsed rikkused ja vaimsed varandused ei ole väärt meie pingutusi. Ka neid peaks jagama kõigiga, ja see, kes kõik ära annab, kõik ka saab, muutudes rikkamaks kui oli enne. Soov omandada maiseid hüvesid võib varem või hiljem ümber kujuneda sooviks suurendada teadmisi ja tahet et omandada Vaimu varandusi.
4..HIRM. Lugematud on võimalused, millega hirmu viirastused piinavad inimlapsi. Nende illusoorsed vormid külvavad segadust ja hirmutavad inimesi, olles kui pakud nende jalgade ümber ja veskikivid nende kaelas.Paljud inimesed värisevad argusest, nende hing on lõhestatud hirmudest: saada väljanaerdud, ebaõnnestuda, hirmust tundmatuse, vanaduse, halva juhuse, surma ees.
Kas saab vabaneda nendest hirmudest. Heraklese kogemus näitab, et neid on võimalik ületada, tõstes oma teadvuse kõrgema integratsiooni tasandile. Kui inimese elu on häälestatud tunduvalt kõrgemale eesmärgile, siis ähvardavad hirmu varjud heidetakse mõtte ääremaadele. Seni kui need ebaselged koletised luusivad meie alateadvuse ääremaadel, omavad nad endiselt jõudu suruda meie süda kokku külmast.
Sõdur riskib enda eluga vaenlase võitmise nimel. Ema, päästes oma last surmasuust, unustab oma hirmud. Juht,liikudes teel peadpööritava kiirusega, riskib elu ja tervisega teravate elamuste pärast. Inimesed, kes suunasid oma tähelepanu kõrgemale sellest punktist kus asub hirm, ületasid seeläbi hirmu.
Vaimselt orienteeritud isiksus suunab oma mõtte sellisele kõrgusele, kust hirm teda kätte ei saa.
5. VIHKAMINE. Vihkamine on rajatud eitamisele. Ta on vastupidine ühinemissoovile. Kuid asetades ta tunduvalt kõrgemale muutub ta kõige ebareaalse eitamiseks. Kui vihkamine minetab oma emotsionaalse sisu, võib ta muutuda energiaks, mis aitab inimesel ära pöörduda vormist elu nimel, mis seda vormi hingestab. Madalamal spiraalil on ta kahtlemata purustav, kõrgemal, olles põhjalikult puhastunud, võib teda vaadata kui Armastuse vastandpoolust.
6. VÕIMUJANU. Paljude eelnevate sajandite jooksul on inimene vabastanud võimuenergiat tunduvalt rohkem kui armastuseenergiat. Selle tagajärjel on rikutud maailmas energia tasakaal. Võim, kui ta pole kooskõlas armastusega on purustav jõud. Hulgaliselt tragöödiaid inimsuhetes sünnib kontrollimatust soovist domineerida teiste elude üle, kirjutades teistele ette ja reguleerides nende käitumist. See, kes asendab eetilised printsiibid võimuga, tekitab püsiva lõhe ja võitluse. Kõrged ideaalid, mis on inimkonda sajandeid majakatena teeninud, ähmastuvad kui võim saab määravaks faktoriks ühiskonnas.
Kuid olles ümber kujundatud, muutub võimutahe tahteks saavutada ja tahteks ohverdada. Jäme, egotsentriline tahe muudetakse õnnistavate andide külviks. Loomulikult teenib siis võim armastust ja armastus õilistab võimu.
7. UHKUS. Seinad, mis on püstitatud uhkusest, sulgevad inimese kindlamalt kui vanglatrellid. Kokku taotud ennastülistavate mõtete raskete ahelatega vaatab ta teiste inimeste peale kõrgelt. Sellega ta aga nõrgestab sõlmi, mis seovad meid kõiki vankumatusse vendlusse. Eraldades ennast ülejäänutest eemaldub ta üha enam ja enam inimlike sümpaatiate ringist.
Herakles langeb põlvedele võideldes hüdraga ja see asend sümboliseerib alandlikkust, mille inimene peab saavutama. Isiklike kalduvuste prioriteet peab saama asendatud eneseohverdamise tendentsiga.
8. ERALDATUS. Analüütiline mõistus eraldab ja jagab kõike asetades osa kõrgemale tervikust. Suurem pingutus tehakse erinevuste leidmiseks kui kõikehõlmava terviku saavutamiseks. Selline fragmentaalne mõtlemine on vastandlik sünteesiimpulsile. Eraldatuse positsiooni võtnud inimesel on kalduvus märgata pigem erinevusi inimeste vahel kui nende sarnasust; ta mõistab religiooni kui rida antagonistlikke üksusi, mitte kui vaimse impulsi üht väljendust. Ta loeb ühiskonnaklasside vastandamist ühiskonnas tähtsamaks kui üldinimlikke omadusi, mis teevad inimesed vendadeks; ta näeb Maad kui rida erinevaid rahvaid, mitte kui ühtset inimkonda. Herakles pidi nägema hüdrat kui ühtset koletist, mitte kui looma 9 erineva peaga. Seni kui ta raiub üht pead teise järel ei või ta saavutada edu. Kui ta lõpuks võtab teda kui tervikut, ta võidab.
9. JULMUS. Rahulolu, mida tunneb inimene teisele valu valmistamisest, tunnistab kurjade kalduvuste olemasolu, mis hävitavad mõistust. Oma vennale - inimesele, kannatuse valmistamine ja selle üle rõõmu tundmine - on haigus. See eemaletõukavalt vastik hüdra pea peab saama hävitatud igaveseks, enne kui inimene võib end nimetada humaanseks. Kaasaegne elu pakub palju näiteid vägivallast ja põhjusteta julmustest. Paljudes peredes kiusatakse, naerdakse välja ja põlatakse tundlikke lapsi selle asemel, et teha pingutusi nende mõistmiseks; paljud naised ja mehed teevad maailmale teatavaks et nad on osutunud mõistusliku vägivalla ohvriteks. Kohtud ja haiglad annavad vapustava pildi irratsionaalsest mõnust mida kogeb inimene omasuguste piinamisest. ”Me tegime seda teravate elamuste nimel”, teatas hiljuti üks noortejõugu liige, ”mitte raha pärast”.
Kui see koletis – julmus - saab tõstetud kõrgele õhku mõistuse ja kaastunde valgusesse, kaotab ta oma jõu. Endiselt jääb ülesandeks julmuse energia muundamine aktiivseks kaastunde energiaks. Kahes katsumuses Herakles “tapab” kui oleks pidanud armastama; kuid Skorpionis saavutab ta eneses vajaliku muutuse, juurides oma olemusest välja kalduvused, mis segaksid teda igas järgnevas katsumuses.
Selline oli Heraklese saavutus selles kangelasteos. Ta lubas valguse oma alateadvuse pimedatesse sügavustesse, haaras koletisest jõududega mis pulbitsesid seal pimeduses, ja võitis iseenda sisemise vaenlase. Sellega viidi läbi puhastumisprotsess ja Herakles oli valmis järgmiseks kangelasteoks, milles tuli tal demonstreerida võimet kontrollida oma mõistuse võimalusi ja jõudusid.
SELLE RAKENDAMINE ELUS.
(Lühikokkuvõte A. A. Bailey loengust)
See Heraklese kangelastegu Skorpioni märgis hõlmab mingis mõttes kogu meie tähelepanu, tehes seda veel pikka aega, sest erinevalt Heraklesest meie ei võitnud hüdrat.
Eelkõige on see kogu inimkonna probleem kuid individuaalselt oleme me kõik sedavõrd sügavalt mures oma isikliku arengu pärast, et unustame tunduvalt laiema vaatepunkti. Kui me kavatseme tõusta Kaljukitse märgis mäetippu, peame me vabanema isiksuslikust lähenemisest ja alustama tegutsemist kui Hinged.
Hingestatuse hetkedel ma teoreetiliselt tean, millised peaksid olema mu vaated ja tegevus, kuid ometi tammun ma korrapäratult paigal, vaevalt kohalt nihkudes. Miks? Fundamentaalse seaduse tagajärjeks on, et kõik looduses areneb järjestikku, samm-sammult, rida-realt, seadus seaduse järgi. Kui ma väga kiiresti puhastaksin oma isiksuse ja kogu mu Hinge jõud valguks sellesse, omaks see purustavaid tagajärgi. Mind paisataks üle minu Hinge valgusega ja kõiketeadmise jõuga. Ma ei teaks mida teha sellega, mis on mu käsutuses. See muidugi ei tähenda, et oleks tarvis lihtsalt istuda ja oodata kuni seadus töötab. Mul tuleks heita aer, et evolutsioon kannaks mind edasi, kuni ma midagi ei saavuta. See tähendab, et praegusel hetkel asun ma lahinguväljal, ning mul tuleb tegemist teha hüdraga Skorpionis, sest just see kangelastegu on täna inimkonna jaoks eriti oluline.
Skorpionis ei toimu kunagi tõelist kangelastegu seni kuni inimene ei ole koordineeritud st. kui ta mõistus, emotsionaalne loomus ja füüsis ei
tegutse kui üks tervik. Alles pärast seda astub inimene edasi Skorpioni märki ja avastab, et tema tasakaal lööb äkki kõikuma, aga soov, millest ta arvas olevat vabanenud on küllastumatu. Ta arvas olevat enda tasakaaluka, kuid nüüd selgub, et ta on täiesti püsimatu. Mõistus, mis tema arvates oli hakanud kontrollima ta isiksust, justkui üldse ei tööta. Kui me uurime Heraklest selles seisundis, näeme me iseennast.
Tuletage meelde,et Skorpionis pidi õpilane tegema kolme asja.
1.Ta pidi tõestama - mitte Hierarhiale, mitte vaatlejatele, vaid iseendale, - et on võitnud suure illusiooni; et mateeria, vorm, ei saa teda kauem kinni hoida. Herakles pidi tõestama enesele, et vorm – see on ainult väljenduskanal kui ta satub kontakti suure jumaliku avaldumisväljaga.
Lugedes religioosseid raamatuid võib inimene teha järelduse, et vorm, emotsioonid ja mõistus on midagi halba. Kuid minu arvates(A.A.B.) on väga oluline mõista, et vabanedes füüsilisest vormist puuduksid mul vahendid kontakteerumiseks jumaliku väljendusega, sest Jumal eksisteerib minu kaasvendades - inimestes,selles füüsilises, tunnetatavas maailmas, kus ma elan. Kui ma ei omaks vormi, ei oleks mul viit meelt, ma sulgeksin enese eest Jumala ühes tema ilmingus. Isiksust ei tule mitte hävitada ega alla suruda. Teda on vaja tunnetada kui kolme jumaliku aspekti kolmekordset kanalit. Kõik oleneb sellest, kas me kasutame seda Kolmainsust egoistlikel või jumalikel eesmärkidel. On suur illusioon kasutada oma isiksust egoistlikel eesmärkidel. Kokkuvõtteks võib öelda et Skorpioni märgis on suurel “MINAL” määratud tappa väike “MINA”, et õpetada teda mõistma ülestõusmise sõnumit.
MIS ON SURM?
Sodiaagis on kolm surmaga seotud märki; ajaga, mil me arenedes läbime suurt ringi eluväljal toimub kolm suurt surma. Vähjas me näeme elementaalse olendi surma selle nimel, et inimolend alustaks oma eksistentsi (hinge kehastumine vormis).
Surm on alati tee tunduvalt täiuslikuma elu suunas,täielikuma kogemuse, tunduvalt avarama mõistmise suunas. Isiksuse surm selle nimel, et Hing võiks valitseda isiksuse üle ja väljendada Elu läbi tema.
Astroloogias võib surm tähendada paljusid asju. Üks võimalus on et me sureme. Võimalik, et me sureme tunnete endise emotsionaalse väljendumise suhtes. Mõned ammu formeerunud ideed, dogmad, mis pikka aega juhtisid meie tegutsemist jõuavad lihtsalt lõpule ja meil jääb üle vaid imestada kuidas me võisime sel kombel mõelda. See oli teatud mõtteviisi surm. Me peame püüdlema selle poole, et näha toimuvat võimalikult avara pilguga ja õppida toimuvat tõlgendama isiksuse erinevatest aspektidest lähtuvalt.
SKORPION - MAAGIA MÄRK.
Maagia ei tähenda kõiki imelikke asju. Tõeline maagia on Hinge avaldumine vormi kasutades. Must maagia on vormi kasutamine selleks, mida me tahame saada vormi jaoks. Must maagia on puhtakujuline egoism.
Valge maagia - see on Hinge kasutamine inimese sisemiseks kasvuks, isiksuse tegevuseks.
Skorpionis läbime me proovilepaneku, et mis võidab, kas vorm või Kristus, kõrgem või madalam “Mina,” Reaalne või ebareaalne, Tõde
või illusioon. Just selles on Skorpioni loo mõte
Бейли А.А. Подвиги Геракла. Астрол. интерпретация [Компиляция] / Алиса А. Бейли
Tõlge vene keellest (Anu K).
