Pildi autor Sven Zacek
Samal ajal kui ma maal kodutalus metskult vohavas taimedekülluses püüdsin radasid rajada ja erinevatele taimedele oma kasvuruumi anda, avati mu Tallinna kodu lähedal Haabersti liikussõlm. Ummikud hakkavad vähenema justkui minust sõltumatult. Transpodivood saavad kulgeda vabamalt ja takistusteta. Praegu on ka meie sisemiste ühendusteede renoveerimise ja uuendamise aeg. Planeetide hetkeseisud toetavad igasuguste sõlmede ja ummikute vabastamist ja energia oskuslikumat suunamist. See puudutab eelkõige seda kuidas meie olemuse erinevad osad omavahel suhtlevad. Puudutab nii sisemist kui välist ühendusteede võrgustikku. Emotsionaalseid, mentaalseid ja füüsilisi mustreid, kus sageli reageerime "häälest ära" pilli kombel. Umbrohi on kohati oma juured väga sügavale ajanud....
Mõned mõtted õhus olevatest energiate väljendumistest meie elus.
Praeguses hetkes.
Avaruse loomise teekond.
Märkamised.
Sõnajalad, roosid ja moonid, tiik oma elukülluses, rohtu kasvanud labürint....kõik nad kõnelesid minuga väga aktiivselt. Kogu mu energia ja tähelepanu oli suunatud neile. Sõnajalad soovisid oma lummava ja müstilise väega esile tõusta ja vajasid selleks minu abi. Kadusin koos nendega hetkeks saladuslikku metsasügavusse, kus nähtamatud valgusõied jagasid oma õhulist ja füüsilistele silmadele nähtamatut ilu. Moonid, oma imepeente juurtega vajasid laialiistutamist ja selle tegevuse käigus tõstsid nad minus üles pildid tulevikust. Nägin vaimusilmas nende läbikumavaid erksavärvilisi kroonlehti, musta salapärast südamikku tolmukatega ja graatsilisi pehmete karvadega kaetud varsi veel avanemata pungadega. Viibisin hetkeks ajast ees ja see oli nagu päris. Siis muidugi roosid , kes oma kuningliku olekuga otsisid tähelepanu. Neid on siin esiemade ajast, siis minu kalli ema armastusega istutatud roosid, sõprade kingitud roosid nende koduaiast, vanad ja uued läbisegi... Maja ääres, tiigi veerel. Kõik tahtsid olla nähtaval kohal. Kõik nad soovisid, et suhtleksin nendega nimepidi. Mõne nime ma olin unustanud. Kõnetasin teda uue nimega. Eriline, kuninglik ja täiuslik lill, kes nõuab alati täit tähelepanu ja kutsub esile imetlust. Ta vajab valgust, vett ja rammusat pinnast. Oma territooriumi. Oma nime. Imetlust. Kõiki neid tundeid kogesin neid kuninglikke lilli esile tõstes. Ja need tunded tõstsid mind.
Varjutuste telg Lõvis, kutsub meis esile vajaduse õitseda, tuua oma loomupärane ilu ja anded maailma. Leida oma koht ja tunda ennast kuninglikult. Tiik vajas „kammimist“. Hõbepajude urvad läbikumava vee kohal olid justkui „meeleplekid“ mis heitsid tiigipõhjale oma varje. Neid rehaga kokku riisudes tegin taotluse, et saan selle töö käigus ka ise puhtamaks, et valgus saaks põhjani tungida. Kummaline.... takistus valguse teel näitab kus meie olemuse mingi osa on varjutatud. Tundsin vajadust ka tiigi sammaldunud põhja riisuda. Sammal tõusis kergesti lahti ja paljastas tiigipõhjas olevad kivid, mida mööda saab nüüd turvaliselt sügavusse kõndida. Jätsin seda pehmet voogavat rohelust veeputukate ja vesilike jaoks varjulistesse kohtadesse alles. See voogav õhuline rohelus vees võimaldab kogeda seda tunnet endas.
Taevasse vaadates on kõik need teemad planeetide kaudu praegu meieni toodud. Lahendamiseks, kogemiseks, praktilise väljundi leidmiseks. Terve juunikuu aktiveerub suur veetrigoon, mida hoiavad alal Kalades liikuv Neptuun ja Skorpionis sügavuse suunas retrograadselt liikuv Jupiter ja Vähi märgis liikuvad planeedid. Saturn Kaljukitse märgis tahab, et liigutaksime kivisid, avaksime Maa ja Taeva ühenduse oma tegevuse kaudu. On sügavalt pinnalekerkivate tunnete aeg. Kuidas see meie elus väljenduse leiab? Vanad mustrid mis üles tõstetakse, on võimalik muuta läbi tänulikkuse ja anda uude voolamisse. Nad annavad sellisel moel uuele turvalise tagala ja julguse minna edasi tundmatusse. Annavad usalduse elu vastu ja lubades voolul meil kanda.
Võib ka olla, et tuleb esile valu, nostalgia, kaotused, ilmajäämised, fikseerunud hoiakud, klammerdumised. Aga kui nad ilmnevad, on nad alati pärit MEIE ENDA SEEST. Kui hoiame neist kinni jagades neile tähelepanu ja energiat, siis liigume seisaku suunas.
On tunda passiivsust, inertsust, võimalust võtta vaatleja positsioon.
Samas ka vajadus teha midagi olulist... Mitte lihtsalt käia tööl, vaid muuta töö vaimse energia loovaks väljenduseks. Käivad Peatee otsingud. Isegi kui me seda ei teadvusta või püüame eirata.
Isegi labürindi savised kõvakstallatud rajad olid vägevalt rohtu kasvanud. Õppisin ära kaks nippi kuidas teelt jõuliselt sissekasvanud segajaid kõrvaldada.
Keerata spiraalina vastupäeva....ja tõmmata kasvamisele vastassuunast. Just need vastupidi liikumised ja teisest suunast vaatamised on praegu meile „kätte ulatatud“. Praegu, Kaksikute ajal, mil Marss liigub ka õhumärgis (Veevalajas) on eriti oluline renoveerida oma sisemine ühendusteede võrgustik. Milliseid ühendusi, suhestumisi, teadmisi, tegemisi me enam ei vaja? Kuidas suurendada liiklust elu Peateel? Anda vaba voolamine loovatele energiatele, avada südame uksed, et elu voolaks meist vabalt läbi. See nõuab julgust teha asju mis võimaldavad olla avatud ja kogeda elus ettetulevaid hetki puhtalt. Võrdlemata, hindamata, tingimusi seadmata, hirmudeta. Julgust armastada vabalt tingimusi seadmata. Kõigepealt iseennast. Tuua välendumisse oma olemuse tõde. Kerge on vastutada asjade eest, mis on meie jaoks õiged igal tasandil. On võtmete otsimise aeg, mis avaks suletud uste taga olevad salakambrid. Elu tahab avada ennast täiesti uues võtmes, aga vihjed ja märgis on sageli minevikus.
Labürinti puhastades külastas mind Kaljukotka paar. Tundub uskumatu, aga nad ilmusid kuskilt.
Alguses üks, siis teine. See oli raputav rõõm, kui kuidagi püüda seda tunnet sõnastada. Kingitus. Nende liuglev ja avatud olek kõrgel selges taevas tõstis ka minu sinna. Korraks olin seal kõrgel. Vaatasin alla ja nägin ennast. Täpina. Aga tulemus polnud mitte tühisus vaid suurus. Sain oluliselt suuremaks vaadates ennast täpina. Kotka silmade kaudu. See oli kosmiline kingitus. Need kaks vägevat lindu. Poolkuu-kujulise heleda laiguga laiade tiibade all.
Kõik need teemad on praegu lahendamiseks avatud ja lahendused pole mitte väljaspool meid vaid otse siinsamas. Elu ise toob nad kandikul kätte. Vaata mida sa koged? Mida mõtled?
Mida tunned? On aeg vanade toimimismustrite äratundmiseks ja oma aja ära elanud energiamustritest vabanemiseks.
Umbrohu väljajuurimiseks, külluse lubamiseks oma ellu. Oma jõu ja väe äratundmiseks:
Ainult me ise saame teha muutusi oma elus. Ühetaolisus on laastav, eripära rikastab. Igaüks on eriline tuhandel erineval moel. Julgeme olla ja paneme vertikaali oma elus tööle, et käed kui südameenergia pikendus jagaks läbi horisontaali rõõmsat, armastusest pulbitsevat ja kerget energiat.
