Lõkkesuits oma lõhnadekülluse, kibeduse ja tihedusega haarab mind endasse.
Olin kõndinud sisemist juhatust järgides puu juurest puu juurde, et neilt kuivanud oksa küsida. On väeline aeg ja puud lausa pakkusid põletusainest.... Igaühes on tarkus... Kadakas, Õunapuu, Haavapuu, Saar, Pärn, Jugapuu, Nulg, Kask, Hõbekuusk, Hõbepaju... Tuli süttis kergesti. Praksumine ja vuhinaga põlemine. Neitsi Täiskuu hetk on käes. Olin juba hommikul tundnud suurt üksolemist, kõikehõlmavat ja suurt rahu. Juba esimeste valguskiirtega kogesin kuidas vibreeriv ja igas suunas voolav värviline valgus võbeles ja kõikjale tungides erilise õhustiku lõi. Käisin kastes ennast kastmas ja ka see tegevus haaras mind jäägitult. Paljajalu, usaldades, ennast kristalsetes veepiiskades veeretades, kastega nägu ja juukseid pestes ja samastudes karguse ning külmusega, oli eriline tunne.
„Külm võib mulle midagi halba teha“ saab asendada usaldava teadmisega, et elu hoiab mind alati kui samastud olemuse, mitte piirangutega. Öösel säras Täiskuu selges, tähti täis taevas ja praegu särab Päike otse mu peakohal. Õigemini, ma tajun teda oma pea kohal. Selja taga praksub tuli. Elu oma tuhande tahuga haarab mind endasse... Tuul on samaaegselt jahe ja palav... Kõik on korraga. Kalades olev Kuu koos Neptuuniga ja Neitsis olev Päike ühendavad ühe terviku kaks vastandit. Eristumine ja lahustumine, vormi ja vaimu lõputu koostöö... Detailid, täpsus, korrastatus, puuduste ja ebakõla märkamine, vormi uurimine ja lõputu täiustamine ühelt poolt ja teisel pool üksolu, kus kõigel ja kõigil on just oma õige koht ja kus kõik on kokku kootud armastuse niitidega, mis elu läbistab ja tervikuks ühendab...
Kõik on üks. Seda üksolu on võimalik leida pisimas detailis kui vaatame ja uurime teda sügava armastuse ja tarkusega, terviku kontekstis. Ja seda üksolu on võimalik kogeda kõike omaks võttes, mitte midagi eraldi uurides, vaid elu vastu võttes nii nagu ta on. Elu voolab.
Energia väljendub nähtavates vormides ja vormitult ja on imetlusväärne see vormide küllus, mitmekesisus, mitmetähenduslikkus ja muutlikkus.
Hirm ebatäiuslikkuse ees paneb hindama, hirmu tundma, õigeid valikuid otsima ja viib sageli peateelt kõrvalteede rägastikku.
Kõik on püha.
Kõige olemus on sügav korrastatus ja puhtus. Vormi kaudu on võimalik jõuda jumalikkuse äratundmiseni endas. Ja jumalikkuses sisaldub kõik. Hirm ja usaldus, viha ja rõõm pimedus ja valgus... Duaalsuse konflikte täis teekond tahab juhtida kõiki meid usaldava mõistmiseni Elu mõistmiseni läbi terviku...
Siin ma seisan. Püha, puhas, hävimatu, terviklik, kõigega seotud ja ometi selles piiratud ja ajalises vormis. Tea kes sa oled... Iga vormi taga on puhas algne valgusmuster. Iga vorm on põhiolemuselt täiuslik ja millegi jaoks...
Ja taas tuleb nagu mantra:
OLE KES OLED. Luba oma tervikteadvusel, kõikehõlmaval, puhtal, terviklikul, täiuslikul valgusmustril ennast tervendada, puhastada.
Luba endal kogeda seda kes sa päriselt oled. Luba endal hinnata seda vormi, kus sa elad ja kasuta neid võimalusi mis on sinu väljenduskanaliks. Ole, kes sa oled ja su elu muutub Suure Elu teenimiseks.
Ära jäigastu, ära ehita müüre. Kui, siis ehita struktuure, läbi mille sinu olemus saab väljendusse tuua selles, kes Ta On. Olemuslikult. Tantsi või laula või kaeva maad, ehita maja, või sõida merd, kasvata vilja, õpeta, korista, meisterda, lammuta või juhi lennukit...
Mida iganes teed, tee seda sellepärast, et sa tahad seda teha, et sa oled ära tundnud selle potentsiaali, ja sa pingutad selle nimel, et vorm ja vaim oleksid harmoonilises koostöös... Vormide täiustamine peaks toimuma ainult ühel eesmärgil, et nende vormide kaudu saaks Elu püha olemus, armastus, tarkus, ja tahe ilmutada, luua, ehitada, tuua ilmnemisse üha suuremat kooskõla ja harmooniat. Ilu ja korrastatust. See on protsess... Värske tuuleõhk toob küpse leiva lõhna just sealt, koristatud rukkipõllu poolt.
See on kummaline, sest põllu taga laiuvad metsad ja leivaküpsetajad on kilomeetrite kaugusel... Aga lõhn oli nii ehe, nagu leib rätiku all oleks siinsamas minu ees... Elu on imeline. Kõik tuleb ja läheb. Seda ime võib kogeda siin ja praegu ja alati.
Tagasi minna tähendab panna midagi seisma. Midagi kesta võib vaid muutumisega koos. Ja need väikesed, korrastatud „oaasid keset näilist kaost“ mida inimene võtab rajada, võtab Suur Elu omaks aidates neil õitseda kui nad on rajatud armastusega, mitte omamise ja kinnihoidmise hirmuga...
Kui nad on avatud muutumisele... Loeb ainult protsess, mida me millegi ehitamise, täiustamise või korrastamise käigus kogeme.
Vormid on vaimu õied. Vormid muutuvad, hävivad, kaovad, nad on ajalised Ära unusta, et sul pole kuhugi kiire.
See on ainult muster sinu peas. Sa ise ehitad neid vorme ja siis nad juhivad sind. Ehita elu. Vabasta vormidest valu, pinge, hirm ja eraldioleku mustrid. Vabasta valgus. Osale elus. Kõik on juba kokku kootud armastuse niitidega. Täna on see nii nähatav ja kogetav.....
Tänu lindudele, maale, veele, tulele, tuulele, kõikidele kaastöölistele nähtamatus maailmas, kes on kogu aeg kohal kui me oleme valmis nendega suhtlema.
Ma tänan.