Pööripäev, Tamm, Üheksavägine ja Külluse Seadus.

21 Jun 2017


Täna, imelisel pööripäeva hommikul, kui tegin kummarduse Pärna ees, et eilse tormituulega mahakukkunud kuiva oksa labürinditule jaoks võtta, tuli sõnum, et ei.....on keegi , kes on täna minust olulisem.
Mitte mina, Tamm on tähtis.
Läksin hobusetallist Tammepuu kuiva oksa otsima, siis kõneles Kadakas, vana Pihlakas, vanavanaema istutatud Õunapuu, siis tulid Pärn, Kuusk,

 

 

Saar, Hõbepaju, killuke Kuldkase tohtu.
Kokku sai tulle üheksa puu valgusest ehitatud kehad...

Labürindi väravas kõnetasid mind taas kaks noort, sügisel istutatud Tammepuud.
Seda küllust vaadates peatus pilk savikünkal pikas rohus kasvaval Üheksavägisel ( Aaroni vits), siis ka teisel , mis sirutusid taeva poole oma suurte, noorte, pehmete hallikasroheliste lehtedega, mis  taimele  ka  „karu kõrva“ nime on andnud.
Ja tundub, et mulle anti nende kahe taimega teada vägevusest, mis praegu kogemiseks ja teostumiseks kohal on.
Üheksavägine on taimemaailmas juht, tema omadusteks on julgus, vaprus ja kaitse kurjade jõudude vastu.

Teda seostatakse tulega, tõrvikuleegiga, Jupiteriga.
Ka Tamm on Jupiteri puu.
Mõlemad sisaldavad endas sõnumina number üheksat.

 

Labürindi lävepakul tulevad juba tuttavad sõnad.
Isa Taevas, Ema Maa, Mina, teie laps.
Pea on tühi.
Otsin küsimust.
Küsimuseks tuli teadvelolek.
Püsiv teadvelolek.
Ja samas see kerge kaasahelisemine kõigele, mis tuleb ja on.
Üks eeldab teist.
Tuul kohiseb,
lõke praksub,
Päike kütab...
Tuul on paremal, tuli vasakul, linnud peakohal.
Lähen nüüd kõndima seda teadveloleku ja kerguse mustrit.
Lihvima seda oskust, et ka kõige keerulisemates väljakutsetes
olla püsivalt kohal.
Vaatleja, kogeja, tegija.
Kolm ühes.
Kas on mõni sõnum.
Olen valmis vastu võtma teadlikkuse sõnumeid.

Ühtegi jälge ei ole.
Eilne tugev vihm on labürindiraja kohevaks ja jäljetuks teinud.
Just nagu esimest korda astub keegi sellel rajal...
Tuli õpetussõnum: TEE KÕIKE JUSTNAGU ESIMEST KORDA.
Kõnnin ja tõstan tigusid rajalt ära.
Neid on väga palju.
Väga palju.
Igaüks oma kodu ja kaitsekilbiga.
Kui olin seda liigutust juba oma 10x teinud, siis mõtlesin, et miks ma seda teen?
Hirmust peale astuda?
Ja milleks mul on silmad ja miks mul on  teemaks teadvelolek?
Lubasin neil olla ja lubasin oma hirmul minna.

 

Päikesepõimikus on kuidagi õõnes tunne.
Elu seotus ja meie isikliku väe kese...

Keskmes, oodates vastust tundsin, et kannan oma õlgadel midagi.
Raputasin, tunnetasin, lasksin kõik vabaks.
Keskmes seistes tundsin kuidas vasak pool on soe ja hele ning parem pool on külm ja jahe.

Pöörasin, et tasakaalustada endas soe ja külm, hele ja pime...
Kõik läks tasakaalu.
Vahel on vaja lihtsalt vaatepunkti muuta.
Vaadata teises suunas kui oled harjunud...
Kuulata oma keha.
Ja nüüd seistes tajun, kuidas vasak ja parem kehapool on üsna ühed, nii valguse kui soojuse poolest.

Koer haugub, tuul kohiseb, lõkkesuits haarab mind endasse, tuli pragiseb...
Jalad on maas, pea on taevas ja tuul hakkas ootamatult, justkui sõnumit kandes, puhuma kord põhjast, kord idast, kord läänest...
Siis vaikis sootuks.
Meenus lause „kust tuul, sealt meel.“
Tark lause.
Kõik on.
Kõik tuleb ja läheb.

Ja on keegi kes vaatab.
Ja on mõistmine, et kui on vaja, siis tuleb teadmine...
Ja sellepärast pole vaja muretseda, mis tuleb ja mis läheb.
Kõik tuleb siis kui tuleb,
kõik vastused on olemas samal hetkel kui tekivad küsimused.
Kõik lahendused on hetkes.

MA TÄNAN.

Korraga ma nägin teda kõrvalt.
Seda, kes tahab teada kuidas olla olemises.
Ja veel veidi seistes tuli lause TÜHJUSES ON KÕIGI VÕIMALUSTE VÕIMALUSED.

Ja samas ka teadmine,
Et justkui kõik ära andes, antakse sulle kõik, koos teadmisega, et sa ei oma midagi.

Millestki pole vaja kinni hoida, sest miski ei kuulu sulle

Millelegi pole vaja järele joosta.
See, mis on vaja, see tuleb  ja siis jälle läheb.

Ja siis ootamatult  mulle justkui sõnastati KÜLLUSE SEADUS.

Pole mõttekas pingutada selle nimel, mida sa soovid saada,
mille kohta sa arvad, et see teeb sind õnnelikuks...

Pingutada tasub selle nimel, et anda midagi, mis SINUL ON ANDA...
Pinguta, et jõuda jagamisse, sest siis hakkab küllus voolama...

See oli see naba sõnum.
Päikesepõimik.
Isikliku väe kese.
Jupiteri kõige sügavam ja lihtsam sõnum on- ühenda pea ja süda ja ole praktiline.

 

Osho kaardipakist tuli pööripäeva sõnumiks Suure Arkaani VIII kaart JULGUS.

Seeme ei tea, mis tulevik toob.

Ta ei tea midagi õiest, ega usu, et temast kunagi kaunis lill kasvab.
Teekond on pikk ja kindlam oleks see tegemata jätta, kuna tee on tundmatu ja garantiisid pole.
Ka inimese tee on raske ja sellepärast läheb palju julgust vaja.
Selgitus.
On mõttetu elu väljakutse vastu võidelda, sellest mööda hiilida, või see maha salata.

Ole julge ja kasva selleks lilleks, kelleks sa oled määratud saama.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üheksavägine. Juht.
Tal on üksainus tugev ja sirge vars.

See taim on ideaalne siis, kui vajate julgust ja eneseusku.
Tema essents mõjub kurgutšakras füüsilise keha vaimsetele kihtidele ja rajab endale tee vaimse kehani.
See on ideaalne siis, kui vajate julgust ja sisemist kindlust, et käia oma vaimset teed ja .siis kui kaldute kahtlema oma intuitsioonis ja ei usalda „kõhutunnet“ (Barbara Olive)

Jaga Facebookis
Please reload

Varasemad postitused:

Lihtsalt üks mõtisklus - lõppudest, algustest, ootustest ja soovidest. Mida toetatakse?

December 19, 2019

Usaldus ja vastutus on endiselt märksõnad. Hommikused mõtted detsembrikuises vihmas.

December 6, 2019

1/15
Please reload

Endast

Elu on tervik. Kõik tuleb ja läheb. Elu ise toob kohale kõik, mida vajame. Igaüks on Tee ja kannab endas tervikut. Oluline on olla kohal ja voolata eluga kaasa.

 

Loe edasi

 

Otsi märksõnade järgi
Please reload

© 2017 Anu Kallavus