Täna on veel pööripäevani mõned päevad, aga pööramise vägi on tunda. Midagi sellist, mis lihtsalt naelutab paigale ja ütleb, et ole kohal. Kõik on täiuslik. Hommikul kõnetaid mind kasepuu ja haavapuu.
Vaatasin kuidas nad üksteiselt mõõtu võtavad. Kõndisin siia labürindi väravasse suure ringiga, kõrges rohus. Kasepuu ütles mulle et sa ei pea minult midagi küsima. Sul on kõik olemas
Lihtsalt vaata mind. See graatsia, tugevus, nõtkus, sihvakus....see on sinus.
Igaühes omamoodi väljendust otsimas.
Aga ta on. Ja siis ma vaatasin neid sirgeid Kaski, valgete tüvedega kõrgusesse pürgimas... Siin ei ole selliseid laotuva võraga kaspuid. Kõik justkui tahaksid ulatuda taevani ja panevad sellesse kogu kasvamise väe. Haavapuu juurde jõudes ütles ta, et tema tervendav vägi on pehmus. Ja see pole mitte paindlik pehmus, vaid midagi, milles on sisemise voolamise ja välise tugevuse kooskõla. Et tema puhastava väe annab armastus. Et armastus annab tugevuse, kartmatuse ja et need värisevad haavalehed tuules kõnelevad palju õrnusest...
Ja et kõik see on meis olemas ja täna nad kõnelesid koos.
Kaks tänase päeva puud. Puhastajad, tervendajad, kelles on koos tugevus ja pehmus...
Labürinditule läitsin aga Hõbekuuse kuivanud okstest.
Ta on istutatud suguvõsa kokkutulekul ja kannab oma selgete korrustena kasvavate okstega infot seotusest ja uuenemisest.
Kuusepuu meenutas, et igaühel meist on eelnevatele sugupõlvedele midagi anda, midagi tervendada, midagi vabastada, muuta ning uuendada. Elades oma elu armastuse seaduste järgi. Tundsin kuidas minus tärkas tänulikkus olemise eest ja tänulikkus asjade eest, mis on loomulikud, mida me ei märka, mida me kanname endas ja mis lihtsalt ON. Neid laused öeldes nägin kolmeharulist kaske, mis hargneb üsna kõrgel ja ulatub üle teiste puude latvade. Just tänulikkuse juures oli tal oma sõnum edasi öelda. On see esiemade tänu ja minu tänu esiemadele ja tänu emakesele Maale, mis teda toidab... Ma tänan... Hõbepaju, Saar ja Männipuu, said Haavale, Kasele ja Kuusele tulle toeks. Saarepuu sõnum oli, hoia vertikaali. Ühenda Maa ja Taevas endas. Männipuu ütles, et vabasta oma kurk, köhi puhtaks ja too väljendumisse see, mis tuleb...
Ja hõbedase paju oksad olid otse mu jalge ees...Ja tänulikkus, et nad on siin oma hõbedasi laule laulmas vee ja kivide vahel , kus neil on neil oma sõnum kanda... Teekonnal labürindi keskmesse tegin taotluse:
Tulgu see, mis tuleb. Mis vajab märkamist ja teadvustamist teekonnal oma keskmesse
Kellukad ja tulikad õitsevad siin kivide vahel.
Neil on oma laul laulda. Küsisin keskmes olles sõnumit. Väga kiiresti tuli vastus. KÕIK ON. On see lause? Kui tahtsin täpsustust küsida, tundusin endale korraga väga naljakas. Kõik on. Igaüks võib lisada ju selle, mis tundub olevat puudu. Aga Kasepuu ju ütles kohe teekonna alguses. SINUS ON KÕIK OLEMAS. Tundub naljaks, et ootasin veel midagi...
Ma tänan.
