Valguse võlu ja vägi

Täiskuuöö... Vabakslaskmine ja kingitused. Lapis Lazuli ja Jaanimardikas oma helendava kahetriibuise laternaga... Mõlemad nad justkui juhatasid mind tööde vahepeal korraks labürinti... Olin päeval läinud labürinti asja pärast, tema südamesse siniseid kive viima. Need kivid olid mu väga ammused kaaslased, justkui eelmisest elust pärit. Mägede leiud....Lasuriit (Lapis Lazuli) ja Asuriit. Lihvimata, tagasihoidlikud, aga väelised... Mingil põhjusel pidid nad just tänaseni ootama

Jaanilaupäeva hommiku esimene päikesekiir viis une. Või oli see hoopis metstuvi kudrutav hääl? Ilmselt mõlemad korraga. Astusin õue ja kõik tundus ime. Külluslikud lõhnad, õrn tuulehoog kiigutamas avanevat roosipunga, Päike sinises taevas ja tema sillerdav valgus niitmata märjal rohul... Sattusin suhtlema korraga mitmel rindel ja kõik mis oli, oli korraga minus... Sõnad tulid justkui ise, neist said laused ja neid lisandus üha... Ma olen alguste algus, osa kõigest mis on. Ol

Suvine päikeseseisak tõi pimeda ja vihmase pööriöö... Looduse tänu oli ometi tunda, vihm oli tõeline õnnistus. Tuleanum jäi aga hommikut ootama. Kuidagi loomulik ja lihtne tundus olevat oludega kohaneda. On nagu on... Hommikul, veel enne kui silmad avasin, hakkas peas kumisema lauluviis "Meil tuuled sõnumeid tõivad..." Edasi oli tühjus, ei ühtegi rida. Mõistsin, et tuleanumates jääb ka täna tuli süütamata. Kiviringi poole teele sättides süütasin siiski viirukipirru, lootes,